Arvustus nr 12

Tagasi looduse ja armastuse juurde

Kristiina Ehin
„Luigeluulinn“
kirjastus „Huma“, Tallinn, 2004.

„Luigeluulinn“ on luulekogu, milles jätkub kriitikat nii tänapäeva ühiskonna kui ka selle väärtushinnangute jaoks. Seal on armastust, tüdimust ja igatsust. Kuigi kõigist neist teemadest on kirjutatud lugematult raamatuid ja võib-olla need teemad hakkavad ennast juba vaikselt ammendama, on „Luigeluulinn“ neid teemasid lahanud küllalt omanäoliselt ja isegi tüüpilistena tunduvad probleemid on siin raamatus sõnastatud ebatüüpilisel moel ja tavalistele küsimustele vastatud ebatavaliste vastustega.

Raamat jaguneb neljaks osaks, kuigi raamatus on kaks läbivat suurt teemat. Esimeses osas, mis on nimetatud „Kuldnaiseks“ rõhutab Kristiina Ehin looduslikke mõtte-ja eluviise ja nende kadumist. Seal on palju esile toodud naise rolli ühiskonnas, perekonnas, suhetes ja looduses.
„ Mida teha nukkudega
Naistega
Kes on nagu nukud“
Halvustaval toonil kirjutab Kristiina külmast, tühjast ja materialistlikkust maailmapildist.
„Mu laps sündi ilmale mobiiltelefon käes, me ei osanud teistmoodi suhelda“
Edasi läheb raamat veidi romantilisemate teemadega, nagu armastus, igatsus, valu, üksindus ja isegi tükikene viha. Kellegi või millegi leidmine, selle kaotamine ja siis uuesti otsimine. Kuigi raamatu üldine pilt on romantiline, ei ole sealt leida ühtki läägelt magusat luulerida, nii et raamat peaks sobima ka neile, kes muidu suurt „valusa armastuse“ teemalistest raamatutest ei pea. Nii mõneski luuletustes on kirjutatud inimeste tundeid üle loodusele ja need kaks on kohati pandud üleüldse kohti vahetama.
“ Ma kasvan su tuppa nagu kollaste õitega ogalill, halastamatult koos päikesega“
Sõnastuses on huvitav see, kuidas autor segab vana uuega, seda nii sõnades kui ka mõttes. Seal arutab ta oma päritolu ja selle püsimajäämise üle.
„ Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja, ühe jalaga Eesti-teisega Liivimaal“
Sisse on toodud ka muinasaegse Eesti asja ja üldse on Kristiina Ehin hoidnud au sees kõike vana, loomulikku ja ürgset.

„Luigeluulinna“ teebki eriliseks lahendused Eestist, loodusest ja naisest. Luuletusi armastusest ja üksindusest, mida leiab raamatu tagumisest poolest, on võimalik lugeda ka teistest Ehina luulekogudest, aga kuidagi ei riku need ka käesolevat, sest lõppude lõpuks on needki ühed tähtsamad teemad inimese elus. Luulekogu kujundus sobib hästi kokku selle sisuga ja raamatu tagaküljel on kirjas väike mõtisklus, mis võtab enam-vähem kokku kõik, mida teosega on maailmale tahetud öelda.

Mirjam Pilv
Tartu Forseliuse Gümnaasium
10. klass
Juhendaja Helja Kirber