Arvustus nr 17

07/04/2008 17:14

Keegi pole täiuslik, kõik inimesed eksivad...

 

„Maarjamäe kägu“
Ketlin Priilinn
Tänapäev, 2007

„Olen viimase paari päeva jooksul õppinud rohkem kui kogu oma varasema seitsmeteistkümne eluaastaga kokku.“ Lk 85
Mida teha, kui sa oled peagi saamas kaheksateistkümne aastaseks ja pole kordagi õigel kohtingulgi käinud? Sellise ja paljude teiste probleemide ees seisab Marja-Liis. Oma tegemistest ja juhtumistest kirjutab ta päevikus. Veel masendavam loo juures on see, et tüdruk on just Tartust Tallinnasse kolinud ja nagu paljud temavanused tüdrukud, pole ka Marja-Liis sugugi oma välimusega rahul. Sisimas kadestab ta oma vanemat õde Susannat, kes teatab kodustele, et otsustab kokku kolida endast vanema mehega. Kui aga Marja-Liis võtab julguse kokku ja paneb internetti üles tutvumiskuulutuse, ilmub tema ellu unistuste poiss Martin. See on aga loo algus.
Mida õppisin mina seda raamatut lugedes? Kindlasti ei jäta ta kedagi ükskõikseks.Mina sain aru sellest, et probleemide eest ei ole mõtet põgeneda, need peab ära klaarima. Ka Marja-Liis eksis, kui tegi valed järeldused Susannat ja Martinit koos nähes. Selle asemel, et asjad Martiniga selgeks rääkida, lahkus Marja-Liis Tallinnast kellelegi sõna lausumata. See oleks peaaegu Marja-Liisi ja Martini suhted purustanud. Need päevad, mis Marja-Liis veetis Tartus, põgenedes probleemide eest, olid tema jaoks väga sündmusterohked. Ta kohtus oma vanade sõpradega, tema koer Tuks kadus ära ning Marja-Liis sattus hääletades autojuhist perverdi otsa. Õnneks lõppesid kaks eelnimetatud sündmust hästi. Need sündmused õpetasid Marja-Liisile ning ka mõnes mõttes mulle nii mõndagi. Sain aru, et tegelikult peab kogu aeg olema valmis selleks, et teele võib sattuda mõni inimene, kes tahab mind ära kasutada.
„Küll sa näed et kõik saab korda. Ausalt ka!“ lk 70
Lõpuks Marja-Liis ikkagi märkab tänu oma kallile sõbrale, millise vea ta on teinud ning lepib Martiniga ära. Marja-Liis ei suuda uskuda, kuidas ta võis niimoodi eksida. Martin ei tee aga juhtunust suuremat numbrit, vaid palub, et Marja-Liis teda edaspidi rohkem usaldaks. Marja-Liisile korraldatakse uhke sünnipäevapidu ja ta märkab, et Maarjamäe kägu on suureks kasvanud. Marja-Liis saab aru, kui õnnelik tüdruk ta on, et tal on Martin ning et välimusel pole tegelikult midagi viga, mis sest, et Marja-Liis on natuke trullakam teised. Oma päevikut lugedes leiab ta sealt üleliia vingumist ja hala. See on aga ka tõsi: inimesed vinguvad tihtipeale rohkem, kui asi üldse väärt on.
Noorsooromaani autor Ketlin Priilinn on ka varem kirjutanud noorte seas populaarseid raamatuid. „Maarjamäe kägu” kutsus kohe lugema ning sai läbi „hingatud” ühe õhtuga. Loodan, et lähitulevikus ilmub autorilt mõni uus raamat, mida õhtupoolikutel oleks võimalik nautida. Raamat oli nii elulähedane ja ma isegi arvan, et selline lugu võib juhtuda mõne tüdrukuga päriselt. Arvan ja loodan, et minuga nii ei juhtu, sest olen juba targem tänu tutvumisele Marja-Liisiga.

Helen Järvpõld
Varstu Keskkool
8.klass
rita@vartukk.edu.ee
Rita Riisenberg

 

© 2008 All rights reserved.

Make a free websiteWebnode