Arvustus nr 18

07/04/2008 17:15

Läbi raskuste tähtede poole
„Pärnaõietee”
Siiri Laidla
Canopus
2006

 

Tihti öeldakse, et ole see, kes oled ja jää selliseks, nagu oled. Kuid iseendaks jääda ja sealjuures tervest maailmast aru saada, on raske, eriti teismelise eas. Kõik need vastusteta küsimused “Mis värvi on armastus?“ ja „Kas inetust pardipojast saab kunagi luikede järve uus valitsejanna?“ muudavad inimesi. Paljudel teismelistel, ka selles raamatus, tekib vahel tunne, et võiks kõik sinnapaika jätta ja lihtsalt minema joosta, joosta üksinda kaugustesse, kust keegi otsida ei oska ja kus pole vastusteta tundeid ega küsimusi „Pärnaõietee” peategelane Taimi arutleb nende raskete küsimuste üle, mis vahepeal viivad ta täielikku tupikusse.
Mis ei tapa, teeb tugevaks ja raskused on selleks, et neid ületada. Ilmselt teadis seda ka Taimi. Ta oli tüdruk, kes kasvanud ilma emata, isa oli kas üle töötanud või alatihti ebakaine ning suur õde Laivi elas juba ammu oma elu. Taimil polnud kedagi, kes teda toetaks, usaldada sai vaid iseennast. Tal tuli ühekorraga olla hoolitsevaks tädiks ja teismelisea raskustega hakkama saavaks tüdrukuks ning kõigele lisaks veel ka isa eest hooltkandvaks inimeseks.
Kuid ühel päeval, kui Taimi koolist koju tuli, istus isa murdunud jalaluuga kodus ning Taimi elu võttis hetkega uue pöörde. Sellel päeval sai ta tunda, et mõne tunniga on võimalik rohkem õppida kui terve 16 aasta peale kokku. Sellel päeval juhtus nii palju ja samas mitte midagi. Suhted isaga paranesid, nad õppisid üksteist paremini tundma ja isa sai öelda, et iseseisev elu on tema tütrekesest kasvatanud väga targa naise. Samal õhtul helises telefon, seal oli Marge, kes kutsus Taimit enda juurde. Taimi sai Marge pool sõbraks oma klassiõdedega, maitses esimest korda elus veini ja leidis maailma parima töökoha. Tööandjaks oli Marge pime isa Lembit, kellelt Taimi õppis, et ainult südamega on võimalik hästi näha!
Uskumatu, et halb õnnetus suudab kõik nii kuradima heaks muuta ja õpetada, et inimene paistab pealtpoolt küll väga ilus ja ahvatlev, kuid süda võib sisaldab kurjust ja pahatahtlikkust. Nimelt tuli sellel samal õhtul Taimi ellu ka vastassoost tegelasi- ühed need, kes temast tõesti hoolisid, teised aga tahtsid teda lihtsalt ära kasutada. Meelis, kes pealtpoolt paistis nii ilus ja hoolitsev, suutis Taimi pea päris korralikult sassi ajada, nii et tüdruk jäigi juba uskuma, et Meelis teda tõesti armastab. Peaaegu oleks Taimi langenud ärakasutamise ohvriks, aga õnneks tuli mängu Elmo, kes suutis Taimile selgeks teha ilma sõnadeta, et kaaslast ei otsita mitte silmade, vaid südamega, sest silmad petavad, süda aga räägib alati tõtt!
Kui ma selle raamatuga lõpule jõudsin, sain aru, et minu probleemid võrreldes Taimi omadega on nii tühised. Minul on perekond, sõbrad ja inimesed, kes mind armastavad ja kellele võin ma helistada ka kell 4 öösel. Raamat õpetas mulle, et elu on naer läbi pisarate ning kui seista kõhuga päikese poole, jäävad varjud seljataha!
Ma imetlen Taimit. Tta on nüüdsest mu salajaseks inimideaali eeskujuks, sest tema suutis olla selline, nagu ta oli ja jääda selliseks, nagu ta on ning seda igas olukorras!
Nüüd ma mõistan, et õnnelikuks olemiseks pole vaja asju ega raha, vaid eelkõige neid, keda saab usaldada ja armastada ning kes on su kõrval alati olemas!

Jane Saluorg
Varstu Keskkool
8.klass
rita@varstukk.edu.ee
Rita Riisenberg

 

 

© 2008 All rights reserved.

Make a free websiteWebnode