Arvustus nr 28

Mitte ükski asi siin ilmas ei ole sada üks protsenti kindel

„Sukk ja saabas”
Ruth Vassel
OÜ Greif, 2007

„Isa hääl oli jäänud üsna vaikseks. Sass pigistas suu hetkeks kõvasti kokku ja sosistas seejärel tungvalt: „ Oled sa selles sada üks protsenti kindel?” Nüüd muutus isa kannatamatuks. Tusaselt märkis ta: „ Kas sa pole paranoiku kohta pisut liiga noor? Mitte ükski asi siin ilmas pole sada üks protsenti kindel, oleks rumalus nii väita. Aga sul on valida, kas ajada ennast hulluks vandenõuteooriatega või lõpetada kahtlustamine, kuulata mõistuse häält ja elada enda noort elu.” ”
Raamat „Sukk ja saabas” kõneleb 14-aastase tüdruku Aleksandra ja tema isa igapäevaelust. Nad elavad kahekesi väikeses majas. Tüdruku ema ja vend Jass surid, kui tüdruk oli alles aastane. Aleksandra on nagu iga tavaline teismeline, kes unistab ideaalsest ja igavesest armastusest. Eriliseks teeb tüdruku see, et ta saab rääkida oma isaga kõigest ja koos leiavad nad alati ühise lahenduse.
Peamiseks Aleksandra probleemiks on tema ema ja venna surm. Isa ei olnud tüdrukule alguselt peale tõtt rääkinud ja see tekitas pahameelt. Öösel üksi kodus olles ei ole just kõige toredam leida kassetti, millele on lindistatud uudiste saade, mis räägib ema ja venna mõrvast, aga Aleksandra oli üllatavalt mõistev teismeline ja oli valmis oma isa põhjendused ära kuulama. Isal oli probleeme naisega nimega Katrina, kui isa ei olnud õnnelik, siis ei saanud seda ka olla Aleksandra, nad olid ju ikkagi „ühes paadis”. Õnneks lõppes kõik hästi..
Raamat oli kirjutatud väga sujuvalt ja vahepeal igav ei hakkanud, aga ootamatusest jäi puudu, kõik oli liiga ette aimatav. Aleksandra oleks võinud rohkem omavanustega suhelda ja enda probleeme lahendada, tema selle asemel tegeles oma isa probleemidega. Mulle meeldis Katrina tegelaskuju, sest ta ei olnud täiuslik, ta üles seda, mida asjast arvas, ja ei läinud kellegi käest pärast lepitust nuruma. Raamat ei pannud eriti kaasa elama ja lõpp oli liiga tüüpiliselt õnnelik.Mulle ei meeldi õnneliku lõpuga raamatud, sest kurva või tõsise lõpuga raamatud panevad mõtlema ja lähevad lugejale rohkem hinge. Aga mingi lootus peab ju alati jääma.

Selena Lubi
7b klass
Ülenurme Gümnaasium
selena.lubi@mail.ee
juhendaja Piret Rannast