Arvustus nr 30

Kuidas tõde päevavalgele tuleb?

„Tüdruk nimega Maricruz“
Keitlin Priilinn
Kentaur, 2007

Maricruz - milline imelik ja mitte-eestilik nimi? Maricruz ei olegi eesti nimi, see on hispaania nimi. Ma ei kujuta ette miks autor pani Maricruzi pealkirjaks ja ei saa ka teada. Kui mina selle raamatu kätte võtsin, mõtlesin et nüüd tuleb juttu millestki ilusast. Lootsin, et äkki saan teada rohkem kõigest hispaanialikust ja sellest, mis elu Maricruz Hispaanias elas.
„Tüdruk nimega Maricruz“ on jutustus oma ema kaotanud 10-aastase Maricruzi elust Eestis ja sellega kaasnevatest rõõmudest ja probleemidest.
Maricruzi nimi on küll raamatu pealkirjaks, aga ega ta niiväga peategelane ei olegi. Oluline on tegevuses Mirrit, kellel on usku oma sõbrannasse Maricruzi, kes satub „jamass”. Peamiste tegelaste sekka kuuluvad veel Lauren, kes oli Mirriti parim sõber enne Maricruzi, ja Jaanika, kes on Mirritile suureks abiks.
Raamatus toimub tegevus põhiliselt rahavarguse ümber. Mirrit ja Maricruz lähevad peole, koju jõudes ootab neid ees üllatus, mis vapustab kõiki. Nimelt Maricruzi seelikust pudeneb välja 3000 krooni. Vanemad on šokeeritud, kust see raha pärit on, ja Maricruzil puudub seletus. Esmaspäeval kooli minnes selgub Mirritile, et see raha on ekskursiooni jaoks mõeldud 4000 krooni. Peale selle on veel tuhat krooni puudu ja Mirrit juba kahlustab, et see oli Lauren, kes selle raha pätsas. Arvatavasti tahab Lauren Mirritile kätte maksta, et see temast välja ei tee ja ükskõikne on. Tõeline intriigide maailm! Seega otsustas Mirrit tõe välja selgitada ja mitte veel raha õpetajale anda.
Kuidas tõde päevavalgele tuleb? Ja kas süüdlane teenitud palga saab? Mida võtab Maricruz ise ette, et tõde päevavalgele tuleks?
Miks Lauren üldse raha varastas? Kui nüüd järele mõelda, siis tuleb ka Laurenist aru saada. Mirrit ju oli Maricruzi Eestisse tulekust nii väga vaimustatud, et Lauren ununes. Lauren tundis end üksikuna ja vihasena ning otsustas Mirritile kätte maksta. Tuleb tunnistada, et ta ei teinud seda kõige paremal viisil, kasutades selleks Maricruzi. Autor kirjutas Laurenist kui halvast inimesest, aga minul tema vastu sellist põlgust ei tekkinud. Mirrit rääkis, et saagu see Lauren juba oma palk ja maailm on ebaõiglane. Ise jättis Mirrit Laureni unarusse. Kas see oli ilus ja õiglane tegu?... Ei taha jätta muljet, et Lauren see kõige parem on, aga mina ise ei annaks talle väga halba iseloomustust. Keegi pole täiuslik.
Raamat ei olnud minu jaoks eriti kaasahaarav, lugemiseks kulus mitu päeva. See varguse teema tundus olevat ülepaisutatud. Päriskoolis tuleb vargust ikka aeg-ajalt ette, aga meil puuduvad sellised dektektiivid, kes ise asja käsile võtaksid. Varga tegu on halb, varas ise ei pruugi halb olla, aga vargust õigustada muidugi ei tohi.
Ma ei saa ütelda, et raamat mulle ei meeldinud, aga ise eelistan sellistele noorsoojutustustele pigem fantaasia jutte. Igal raamatul on oma hea ja halb külg. Palju ma neid ei leidnud, sest raamatut ma „fännama” ei hakka. Kuid siiski halvaks küljeks nimetaks rahavarguse, mis korda saadeti. Hea selle raamatu juures on sõprus. Imestan et raamatu jooksul ei läinud Mirrit ega Maricruz kordagi tülli. Ise oma sõpradega saab tülitsetud küll, aga see ei tähenda, et me ära ei lepi ja uuesti head sõbrad ei ole.

Sylvia Sulengo
7.b klass
Ülenurme Gümnaasium
j2nkujenka@hot.ee
juhendaja Piret Rannast