Arvustus nr 64

  „Haldjatants” Katrin Reimus

Kirjastus Tänapäev 2003

Lugesin raamatut „Haldjatants” ning tahan öelda, et see teos on hetkel parimate seas, mida ma olen oma elu jooksul lugenud.

Peategelaseks oli teismeline tüdruk, kelle nimi oli Kristiina. Ta ei olnud sugugi tavaline tüdruk, kellel oli täiuslik pere, vaid hoopis vastupidi, tal peaaegu et puudus perekond. Sellepärast, et tal oli ema joodik ja ta oli pidevalt kodust ära, eriti aga nädalalõppudel ning isa läks pere juurest ära teise naise juurde. Nii jäidki Kristiina ja tema väike õde Janika enda murede ja probleemidega põhimõtteliselt kahekesi.

Pean mainima, et seda raamatut oli ääretult põnev lugeda, sest mind huvitas väga, mis saab edasi. Edasi juhtuski see, et Janika ja Kristiina pidid hakkama lahendama kõiksugu probleeme. Nagu näiteks, Kristiina pidi maksma Janika lasteaia koha eest, sest nende ema ei olnud võimeline selle eest ise vastutama, nad pidid ise endale oma raha eest süüa hankima ja palju teisigi probleeme iseseisvalt lahendama. Samas tahtis ka Kristiina, et ta saaks tunda tõelist armastust, kuid ta kartis, et ta ema võis selle rikkuda. Kristiina õnneks aga ei pööranud tema poiss-sõber Sven sellele suuremat tähelepanu. Ka minu meelest on see enesestmõistetav, et ei saa valida endale meelepärast perekonda ja sellepärast mõistis ka Sven Kristiinat.

Kõikide probleemide juures olid ka Kristiinal toetajaid nagu näiteks ta väga hea sõbranna Triinu koos perega ja naabripoiss Argo koos vanaemaga. Sellest tüdruk sai aru loomulikult alles siis, kui saabusid jõulud, sest siis näitasid kõik üles oma hoolivust ning soovisid, et Kristiinal ja Janikal oleks mõnus jõuluõhtu. Hoolimata sellest, et nende ema oli haiglas ja loomulikult nende isagi ei olnud koos nendega, oli neil siiski tore ja lõbus jõuluõhtu.

Samuti oli koolis Kristiinal palju probleeme ja ta proovis nendest jagu saada.. Ja seda loomulikult koos Triinu abiga, sest tavaliselt oli Triinu see, kes Kristiina maha rahustas. Ka raha probleemidest nad said enamasti üle, aga välja arvatud ühel korral.

Olid jõulud ja Kristiinal oli vaja hankida Janika jõulukink, milleks osutus nukk, aga paraku see ei olnud nii lihtne, sest raha puuduse tõttu ta pidi selle varastama. Ta jäi vahele tänu ühele tüsedale prouale, kes nägi toimunut õues pealt ning loomulikult ta kaebas kohe turvamehele, kes nabis Kristiina kinni. Ning sellest seigast jääb plekk tema südametunnistusele kogu eluks.

 See teos tekitas minus selliseid tundeid, mis tõstsid esile väärtushinnangud, kus tuleb esile seada kõige tähtsam. Samuti usaldus ning side kellegi vahel ja teineteise mõistmine tulid minu mõtteisse. Aga tähtsaimaks võiks pidada eneseohverdamisvõimet ja kohanemisvõimet erinevate olukordadega. 

Mulle meeldis väga see teos, sest see kõik tundus kuidagi nii tõeline. Autori juures meeldis mulle see, et ta ei kirjutanud väga detailidest ning pisiasjadest palju, vaid ta tegi seda mõõdukalt. Kohe kindlasti soovitan ma seda lugeda eelkõige kõigil teismelistel aga ka täiskasvanutel, sest see oli väga huvitav ja õpetlik raamat nii noorte kui ka täiskasvanute probleemidest.

Mari-Liis Tiitso 

Rapla Ühisgümnaasium

8a

Juhendaja: Koidula Takk