Arvustus nr 15

17/04/2009 20:22

 

  Ketlin Priilinn “Tüdruk nimega Maricruz"

Kentaur 2007 

 

Ketlin Priilinna noorsoojutustus "Tüdruk nimega Maricruz" on õpetlik lugu teismelistest tüdrukutest ja nende probleemidest. 

Raamatu peategelasteks on 12-aastane Mirrit ning tema 10-aastane pooleldi eesti ja pooleldi hispaania päritolu täditütar Maricruz, kes asus Mürriti perre elama pärast oma ema surma. Maricruz saabumine Tallinna muutis keeruliseks Mürriti ja tema sõbranna Laureni vahelised suhted.

Mirrit oli abivalmis ja heasüdamlik tüdruk, kuid vahest liiga järeleandliku iseloomuga. Ta aitas emal tube koristada ja nõusid pesta, kuigi ta eriti ei viitsinud seda teha. Ta suhtus sõbralikult Maricruzi ja lohutas oma noort sugulast, kui see ema järele igatsust tundis. Järeleandliku loomu tõttu mõtles Mirrit sageli rohkem teistele kui iseendale: ta osales isegi Laureni kättemaksuplaanis, ehkki polnud sellest ise eriti vaimustuses.

Lauren oli Mirritist aasta vanem, sellepärast tundis ta, et ta on teistest klassikaaslastest parem, ning käitus nende suhtes üsna üleolevalt. Ta oli väga kättemaksuhimuline ja kergesti solvuv tütarlaps. Kui keegi ütles talle midagi ebameeldivat või ei käitunud nii, nagu tema tahtis, sai Lauren väga vihaseks ning algatas tüli.

Ehkki Lauren ja Mirrit olid väga erineva iseloomuga, olid nad esialgu parimad sõbrannad. Lauren oli harjunud olema tähelepanu keskpunktis, Mirriti eesmärgiks oli omakorda Laurenile meeldida. Maricruzi saabumine Tallinna muutis Laureni aga armukadedaks, ta tundis ennast kõrvalejäetuna ning otsustas Mirritile ja tema täditütrele koha kätte näidata.

Mirriti täditütar Maricruz oli väga aus. Ta ei varastanud, ei valetanud ega teinud kunagi midagi ebaseaduslikku. Kui Mirriti vanemad kahtlustasid Maricruzi rahavarguses, tundis tüdruk ennast kehvalt: ta ei väljunud oma toast mitu päeva ja suhtles vähe. Isegi salajane McDonald`sis käimine koos Mirritiga pani Maricruzi mõtlema, kas tasuks sellest Mirriti vanematele rääkida või mitte. Maricruz oleks kohe rääkinud, sest ta tundis, et oli valesti käitunud, aga Mirrit leidis, et ema ei paneks neile seda pahaks.

Sõprus, õiglustunne, julgus jääda iseendaks – need märksõnad iseloomustavad raamatu sisu. Lühidalt nägi sündmustik välja järgmine: Mirriti klassi saabus uus õpilane Lauren ning nad said headeks sõpradeks. Kui Mirriti täditütar Maricruz saabus Mirriti perre elama, muutusid kunagised parimad sõbrad Mirrit ja Lauren järjest võõramaks. Mirrit tahtis nüüd rohkem Maricruziga koos olla ja see muutis Laureni armukadedaks.

Ühel päeval soovis Lauren, et Mirrit talle raha laenaks ning varastaks selle näiteks vanematelt. Mirrit polnud mingil juhul nõus ja tüdrukud läksid tülli. Koolipeol, kuhu Mirrit ka Maricruzi kutsus, otsustas Lauren neile kätte maksta. Mirritit ehmatas see, kui ta märkas Maricruzi koos Laureni ja ta sõpradega, kuid Maricruz ei näinud selles midagi halba. Kodus tabas tüdrukuid üllatus: Maricruzi seeliku tagataskust kukkus välja hunnik raha. Hiljem selgus, et see oli Mirriti klassiekskursiooni raha, mille Lauren oli õpetajate toast varastanud. Mirrit poleks saanud seda niisama õpetajale anda, sest siis oleks Lauren puhtalt pääsenud. Seega mõeldi välja plaan, mis Laureni paljastas, ning tüdruk sai teenitud karistuse.

Teose tähtsaimaks probleemiks olid suhted Mirriti ja Laureni vahel. Raamatu algul olid nad parimad sõbrad, teose lõpus aga vihavaenlased. Põhjus, miks nii läks, on kinni eelkõige Laureni iseloomus: kättemaksuhimu ja sõjakus pole kunagi sõpruse teed sillutanud.

Teise teismeliste jaoks olulise probleemina oli autor teosesse toonud laste ja vanemate vahelise usalduse. Mirriti vanemad ei uskunud rahavarguse loos ei oma tütart ega Maricruzi. Usaldus taastati alles siis, kui kogu lugu lõplikult selgeks sai. Kas see on ka igapäevaelus oluline probleem või ainult autori väljamõeldis, jäägu iga lugeja enda otsustada.

Minu jaoks oli Ketlin Priilinna jutustus tänapäevane ja väga eluline. Koolis tuleb üsna sageli ette õpilaste omavahelisi konflikte, mis vahel arenevad liiga tõsisteks. Lisaks oli raamat ka õpetlik, näidates, mis juhtub siis, kui teed teisele inimesele halba – see kõik tuleb sulle endale tagasi.

Teose sisust kõneldes ei saa mööda vaadata ka kirjastuse tegemistest, mis paraku ei jätnud sama head muljet kui jutustuse sisu. Toimetaja töö on olnud lohakas, sest üsna mitmel leheküljel esines nii õigekirja- kui ka stiilivigu. Näiteks neljal leheküljel oli sõna "kas või" kokku kirjutatud, esines nii ülearuseid kui ka stiili poolest sobimatuid sõnu. Toimetaja ülesandeks on parandada autori õigekirjavigu, korrigeerida stiili ja näha seda, mis autoril on kahe silma vahele jäänud. Ainult hea toimetaja ja autori omavaheline koostöö saavad tagada parima lugejaelamuse.

 

Kaili Kriisa

Tartu Raatuse Gümnaasium

9. klass

Juhendaja: Lea Sokman

© 2008 All rights reserved.

Make a free websiteWebnode