Arvustus nr 23

Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab

Elme Väljaste, „Webby“, 2007, Tänapäev, 344 lk

 On aasta 2052. Eesti on tundmatuseni muutunud. Rahvaarv on umbes 800 000, Tallinn on täis ehitatud pilvelõhkujaid, tehnoloogia on viidud tipptasemele, kõik toimib elektrooniliselt ja arvutitega. Otil ja tema pojapojal Vidrikul on oma firma, mis koolitab iga kuu tüdrukuid. Koolituse eesmärgiks on see, et tüdrukud oleks valmis lapsi sünnitama. Programmi jaoks valitakse välja tüdrukud, kes peavad koolituse lõppedes sünnitama 10 last, sperma saavad nad ise valida ja tänu laste sünnitamisele, kelle nad ka üles kasvatavad, on neiud elu lõpuni majanduslikult kindlustatud. Laste sünnitamise eesmärgiks on Eesti rahvaarvu suurendamine.

On käes juunikuu ja kaks uut tüdrukut, Webby, kes oli 17-aastane ja Irmgard, kes oli ka 17-aastane, osalevad projektis. Neid hakatakse välja koolitama. Irmgard on ülekaaluline, aga hästi kasvatatud tütarlaps paljulapselisest perest, tema põhimureks oli kaalu alandamine. Webby on ainus laps peres, ta on kinnine tüdruk, sest tal on olnud raske elu, ta vanemad on kogu aeg kolinud ühest kohast teise ja tüdruk ei saa aru miks. Webby on aga see-eest väga heas füüsilises vormis. Vidrik tegeleb firmas tüdrukute füüsilise poolega, Ott aga on psühholoog. Webby osales programmis tänu sellele, et ta vanemad saatsid ta sinna, et olla majanduslikult kindlustatud. Kui tüdrukuid on kolm nädalat koolitatud, tuleb komisjon neid üle vaatama. Webbyl oli mäluga probleeme, ta ei mäletanud paljusi juhtumeid oma elust ja Ott tahtis teada komisjoni tulekuks, mis on Webbyl viga. Webby ei olnudki eriti laste saamisest huvitatud, ta lihtsalt täitis oma vanemate käsku. Webbyga tehti ränka tööd. Lõpuks sai Ott teada, et Webby on veebibeebi. See tähendab, et kui Webby ema jäi rasedaks, hakati Webby arenemist jälgima avalikult. Emakasse pandi kaamera ja jälgiti Webbyt. Terve Eesti sai seda pealt vaadata. Webby ema aga sai selle eest raha. Sellepärast koliski Webby pere kogu aeg, sest neid tunti ära ja neisse suhtuti halvustavalt. Kui Webby sai sellest teada, läks tüdruk hulluks, sest ta elu oli niigi raske. Vidriku ja Oti firma pandi kinni, sest Webby hulluksminemises süüdistati Vidrikut ja Otti.

Vidrik ja Ott saavad aru, et see, mis nad tegid, oli vale. Noori tüdrukuid ei tohiks nii kohelda. See pole õige moodus, kuidas rahvaarvu kasvatada. Ma arvan, et teos on kirjutatud eelkõige neile, kes arvavad, et Eesti rahvaarvu peaks suurendama. Me peaks hindama inimesi, kes meie ümber elavad ja olema õnnelikud, et meie rahvaarv pole alanenud massiivselt, mitte suruma inimestele peale seda, et nad saaks lapsi.

Mulle meeldis see raamat ja minu jaoks oli see põnev. Huvitav oli lugeda, kuidas Ott püüdis Webby hingeni jõuda ja mida üldse tehti selleks, et tüdrukuid ette valmistada sünnituseks. Teos lõppes hästi. Vidrikule ja Otile ei esitatud süüdistust, et tänu neie sattus Webby hullumajja ja Vidrik ning Webby armusid. Alguses mõtlesid mehed, et nad teevad sellega head, kui koolitavad tüdrukuid välja, aga tegelikult polnud see hea, kui motiveerida raha eest naisi sünnitama.

Lii Tamberg

Saue Gümnaasium

12b

õp Piret Uulma