Arvustus nr 24

  ÕNNELIKUD JUHUSED INIMESE ELUS

Autor: Fred Kraav

Teose pealkiri: „Noa lood. Mälestusi Teise maailmasõja meredelt“

Kirjastus: Akkon OÜ

Ilmumisaasta: 2005

Raamat „Noa lood. Mälestusi Teise maailmasõja meredelt“ on autobiograafiline teos, mis sisaldab ohtralt ajaloolisi fakte ja tähelepanekuid ajavahemikust 1939-1945. Raamat põhineb autori isiklikel mälestustel ning esitab detailiderohke kirjelduse eestlastest meremeeste elust ja saatusest Teise maailmasõja päevil.

Raamatu eesmärk on täita tühi lünk Eesti merenduse ajaloos, millest Nõukogude ajal ei räägitud tolleaegse tsensuuri tõttu. Raamat on kirjutatud, et anda ülevaade Eestist pärit meremeeste elust, kes keeldusid NSVL poolt okupeeritud Eestisse tagasi tulemisest ning otsustasid töötada erinevatel Suurbritannia ning USA poolel sõitvatel kaubalaevadel ja õlitankeritel. Teos kirjeldab ilmekalt eestlaste olukorda maailmamerenduses Teise maailmasõja ajal – eestlastest said Nõukogude okupatsiooni tagajärjel ametliku kodumaata palgasõdurid, kes käimasolevas sõjas ei hoidnud otseselt kellegi poole ning kes üritasid lihtsalt ellu jääda ja elada päevast-päeva. Läbiv motiiv ning teose põhiidee on õnnelike juhuste roll inimeste elus. Raamatus on mitmeid olukordi, kus on tehtud puhtjuhuslikult otsuseid, mis on tulevikus osutunud elupäästvateks.

Raamat on kirjutatud memuaarina ning peategelaseks on autor ise. Fred Kraav oli 1939. aastal 16-aastane Türi progümnaasiumi abiturient, kel oli kõrini kodust, vanematest ja nende probleemidest ning kes tahtis sealt iga hinna eest pääseda. Hoolimata merealaste teadmiste puudumisest, valis ta maapoisina meremehe elukutse. Juhuse tahtel sai ta tööd laeval, mis varustas Inglismaad toiduga ning pääses seetõttu Nõukogude okupatsioonist. Juhus päästis ta ka Eestisse naasmisest ja Saksa poolel sõtta astumisest – laevahuku ohvriks jäämise tõttu pidi ta kolm kuud veetma Brasiilias. Fred Kraavi sündmusterohke ning ohtlik elu esitavad huvitava pildi Teise maailmasõja ajal sõjakolletes töötava meremehe elust. See oli elu, kus ei mõeldud homsele ning kus maaloleku ajad veedeti pubides ja tüdrukute seltsis. Teisalt annab teos edasi eestlastest merekarude kurva saatuse – neist said kodumaata erinevatele laevadele laiali pillutud üksikud hundid. Teos täidab sajaprotsendiliselt autori eesmärgi ning edastab meeldejäävalt eestlaste saatuse Teise maailmasõja meredel. Raamatus selgub ka tõsiasi, et pahatihti on elu vaid üks suur juhus.

Raamat „Noa lood. Mälestusi Teise maailmasõja meredelt“ on kahtlemata huvitav ning silmaringi täiendav. Arvan, et Fredi Kraavi teost võib soovitada kõigile, keda huvitab ajalugu ning meremehe elukutse. Teos toob perfektselt välja kunagise meremehe elu head ja vead, kuid samaaegselt ka kurva ning verise ilmasõja tagajärjed.

Margus Reimann

Saue Gümnaasium

12.b

Õp Piret Uulma