Arvustus nr 25

Kas sina tunned oma sõpru ning lähedasi läbi ja lõhki?

Tiina Laanem „Väikesed vanamehed“. 2007, Eesti Päevaleht ,255 lk.

                Tiina Laanem kirjutab oma esimeses romaanis kõigist neist meestest, naistest ja lastest, kes iga päev meie keskel oma elu elavad. Ta seab küsimuse alla nii sõpruse kui ka elu tegelikkuse ja sisu. Kõige rohkem räägitakse selles raamatus siiski meestest, kelle varjus joonistuvad vaikselt välja naised. Kusagil kaugel, õige tasa ja õige vaikselt, on ka lapsed. Tegu on suvitusromaaniga, mis räägib inimsuhetest ning looduskirjeldustest, kuid läbivaks küsimuseks jääb siiski miks?

            Romaani tegelasteks on tavalised Eestimaa inimesed. Pragmaatiline kinnisvaraärimees Aleks ja tema tõlkijast abikaasa Eva, kelle unistuseks on kirjutada lasteraamat, on suveks koos poegade Steni ja Sandriga maakoju tulnud. Aleksi päev algab poiste äratamise, treeningute ja poegade kasvatamisega tugevateks meesteks. Saarele saabuvad puhkuse jooksul paljud sõbrad, sugulased ja tuttavad. Aleksi vend Mark on edukas ärimees, kes on kujunenud maailmarändurist hipiks. Tema kaaslaseks on temperamentne taimetoitlasest Ly. Hajameelne politoloogia professor David on võõrandunud oma naisest. Tal on üheöö suhe Evaga, kuid ta ei julge oma tundeid avalikustada. Saarele saabub ka Olaf, Aleksi kursusekaaslane, alati rõõmsameelne, naeratav ja sõpru koos hoidev veinikaupmees. Olaf ja tema naine Kei elasid küll koos kui abielupaar, kuid kõigi üllatuseks olid nad juba aastaid lahutatud. Saare püsielanikuks on naabrimees Johann, putukateadlasest lambakasvataja.

            Teose läbivat teemat võib iseloomustada autori sõnadega: „Kuulad kedagi ja jääd teda uskuma, aga järgmisel hetkel üllatud, sest näed-kuuled sõnadele risti vastupidist tegutsemist.“ Saarele on saabunud vanad sõbrad, kes kõik on veendunud, et üksteist läbi ja lõhki tunnevad. Romaani käigus aga selgub paljugi, mis mitte ainult sõprade, vaid ka abikaasadele endile märkamatuks on jäänud.

            Teose murdepunktiks osutuvad karjamaalt leitud läbi lõigatud kõridega lammaste laibad. Vaatepilt on õõvastav ning ootamatult saabub suvitajateni pakk Olafilt, kes on saarelt salaja lahkunud. Karbis on pudel hinnalist punast veini, pokaal ja kiri: „Terviklikkuse terviseks! Ära lepi poolikute lahendustega.“ Marki mobiilile saabub sõnum Olafilt: „Lambad tapsin mina, sest teine võimalus oleks tappa ennast. Andestage!“

Kiri ja saabunud sõnum sunnivad kõiki korraks mugavast argielust välja astuma ja arutlema oma elu ja valikute õigsuse üle, mida juhib mõistus, mis kaalub üle tunded ja soovid.

Minu arvates on see raamat kirjutatud meile kõigile, kes me suhtleme oma lähedaste ning heade sõpradega. Teos on ideaalne näide sellest, et väline kest võib olla petlik ning me ei või iial teada, mis toimub selle kesta sees. Loodus, selle piiritu vabadus ja ettearvamatud ohud annavad linnainimestele võimaluse ennast iseendana tunda ja omi mõtteid mõelda.

Tiina Laanemi teos on sümpaatselt kirja pandud suvitusromaan elus toime tulevate haritlaste elust. Ei ole verist vihkamist ja padujoomist, vaid head detailid ja huumor. Nii tegelased kui probleemid on elulähedaselt ja veenvalt kujutatud. Meeste võimukad kujud ja kanged iseloomud, naiste uhkus ja temperament ning väikeste laste kujunemine keset loodust koos elunäinud inimestega. Võib väita, et see romaan on tänapäeva elust enesest ning  teos leiab tee mõtetesse ja paneb vaatama ning mõistma oma lähedasi teisiti.

Rebeka Plees

Saue Gümnaasium

12.b

õp Piret Uulma