Arvustus nr 32

Marja –Leena Tiainen „Kallis Mikael “

Kirjastus Avita, 2003

Mina lugesin soome kirjaniku Marja-Leena Tiaineni romaani „Kallis Mikael“. See raamat räägib ühest 16-aastasest poisist Mikaelist, kes hukkus jalgrattaõnnetuses, kuid samas jäi alles tükike temast. Nimelt ta tüdruk Roosa oli jäänud temast rasedaks ning Mikaeli vanemate palvel toob tüdruk lapse ilmale, aga ise on alles 15-aastane. Mikaeli vanemad, soovides lapselapsele parimat, andsid ka Roosale korteri. Kui Roosal raha vaja oli, tuli tal vaid pöörduda Mikaeli vanemate juurde. Kuid poisi vanemad hakkasid liialt Roosa ellu sekkuma.
Lugesin seda raamatut, kuna ta tundus tutvustuse järgi huvitav, ja seda ta muidugi ka oli. See romaan oli noortepärane ja rääkis ka pigem noorte elust tänapäeval. Kuna tegelikkuses rasestuvad ka palju teismelised nagu seal raamatus Roosa, kes rasestus 15-aastaselt. Ja muidugi on ka päriselus nii, et noored enne ise ei mõtle, kui tagajärjed on käes. Kuid mida nad nii noorelt lapsega peale hakkavad? Tihtipeale on mul mulje jäänud, et mõningad noored mõtlevad nii: „Ah, kui jäängi rasedaks, eks siis saan aborti teha“. Roosast jäi mul enam-vähem sama mulje, kuigi parem oleks üldse mitte rasestuda, kui sünnitada ei plaani. On olemas ju rasestumisvastaseid kaitsevahendeid.
             

Aga lemmiktegelaseks oli mul siiski Roosa, mis sest, et ta nii noorelt sünnitas, aga ta isikupära jäi siiski alles. See, et Roosa oli vaesem kui Mikael, ei mõjutanud teda.  Alguses, kui Roosale pakuti korterit ja raha, mõtlesin, et Roosa hakkab nii-öelda rikast elu nautima.See oli täiesti vale arvamus, sest kui Roosa sai Mikaeli perelt 10000 krooni, siis hoidis ta seda. Muidugi alguses vaatas natuke endale riideid, kuid siiski mitte kalleid, ta hoidis seda raha. Roosa tavaliselt õmbles endale riideid ise, ja see mulle meeldis, kuna kui inimene oskab ise riideid õmmelda, siis arvan, oleks päris tore isegi õmmelda endale igasuguseid asju. Roosa kui ema mulle ei meeldinud, sest kui ta ei olnud valmis emaks saama, miks ta siiski selle lapse sünnitas? Vabanduseks ei saa muidugi olla, et Mikaeli vanemad soovitasid. Või sünnitas Roosa seepärast, kuna see meenutas talle Mikaeli? Viimane tundub töenäolisem, kuna Roosa ei tunudnud absoluutselt selline tüdruk, kes sõltuks millestkist, veel vähem Mikaeli vanematest.

Siiski jäid mul raamatus veel mõned kohad arusaamatuks. Miks Roosa Mikaelile valetas, et Mikael võttis ta süütuse? Miks ta kohe ei rääkinud, et enne, kui ta Mikaeliga tuttavaks oli saanud, magas ta kuskil peol Mikaeli sõbra Papaga? Aga Roosa ju teadis, et Papa mängis Mikaeliga ühes bändis. Nagu öeldakse, et kui tõde hiljem välja tuleb, on asi palju hullem, ja see toimis ka selles raamatus. Usun millegipärast, et kui alguses Roosa oleks rääkinud tõde, ei oleks pärast Mikael nii hullult ärritunud. Võib-olla isegi ta elaks, kuna siis ei oleks tol õhtul ennast purju joonud ja narkootikume tarvitanud.Ja oleks ka enda pisikest tütrekest näinud.Mikael suri teadmata, et ta saab isaks. See, et Mikael seal raamatus alkoholi ja narkootikume tarvitas, ei häirinud mind, kuna see tegi selle raamatu huvitavaks, kuigi minu arvamus narkootikumidest on täiesti negatiivne ehk siis võrdub endalt elu võtmisega.                         

Mulle meeldis selles raamatus kõige rohkem lõpp, kuna peale Mikaeli surma hakkas Thoumas Roosaga suhtlema ja seltsis olema. Ja lõpus oli Thoumas Roosa juures külas ning pidi hakkama ära minema, ja tõmbas Roosa enda ligi ning nad kallistasid. Kuid Thoumas lükkas Roosa eemale ja lausus :„Ma hakkan pikapeale aru saama miks Mikael sinusse armus,“ ning suudles teda ja lahkus. Ja Roosa jäi sõrmedega oma huuli puudutama ja ta näol oli naeratus. Oleksin tahtnud teada, mis edasi juhtub, kas Roosa ja Thoumas lähevad kokku või siis jätkavad sõpradena. 
               

Mulle selles raamatus üldse ei meeldinud Mikaeli vanemad, nad proovisid küll Roosat aidata, aga sekkusid ta ellu liiga palju. Vahel jäi tõesti selline mulje, et nad üritavad Roosalt last ära võtta.
Sellele raamatule võiks ilmuda veel 2. osa, kuna tahaks siiski teada, mis Roosast ja Thoumasest edasi saab.

Kelli Kohk

Tartu Forseliuse Gümnaasium

8.a

Õp Margit Ninn