Arvustus nr 57
Sellised need meie poliitikud ongi
Andrus Kivirähk „Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse“
Eesti Päevaleht, 2004
Lugedes raamatu pealkirja, ei osanud ma selle teose sisu kohta midagi arvata. Lehitsesin seejärel raamatu kiiresti läbi. Silma hakkas igasuguseid tuttavaid tegelasi. Tuttavad küll, aga väike pettumuse hetk oli ka: need isikud olid kõik seotud poliitikaga. Poliitika - see on ju igav! Vähemalt nii ma arvasin. Raamatut edasi uurides jäid silma ka lustakad karikatuurid. Seegi positiivne - vähemalt ei ole leheküljed otsast otsani mustvalgelt teksti täis. Raamat on iseenesest õhuke (136 lk) ning mõnusate kõvade kaante vahel.
Lugemine edenes kiiresti. Pettumus kadus. Asi muutus põnevaks ja lõpp lähenes hoogsalt. Sai selgeks, et ega need poliitikategelased nii tuimad ja igavad olegi (vähemalt selles raamatus). Niisiis põhitegelasteks on uhke Juhan Parts, võimas Edgar Savisaar, tark Arnold Rüütel, ilus Kristiina Ojuland ning noor ja krapsakas Ken- Marti Vaher. Muidugi ei puudu ka teised tuntud tegelased. Tegevus kulgeb läbi aasta - kevadest kevadesse (vahepeal on ka suvevaheaeg) . Selle aja jookusl suudetakse viia meie väike riik Euroopa Liitu. Kuigi pealkirja järgi võiks arvata, et see ongi raamatu põhiliseks mõtteks, siis tegelikult see kaugetki nii ei ole. Raamat koosnedb kahe- kolmeleheküljelistest lugudest, mis omavahel peaaegu et ei olegi seotud. Ainult aeg läheb loogiliselt. Plussiks on ka see, et ei ole pikki kirjeldusi, mis alati raamatud igavaks muudavad ( pole ju vaja kirjeldada näiteks loodust 1000 sõnaga, selle asemele võib üks pildikene ka vahelduseks lehe serval lesida).
Kindlasti on kõik näinud tuntud ETV sarja „Pehmed ja karvased“. Võiks öelda, et see raamat on iseloomult täpselt samasugune. Kivirähk naeruvääristab selles teoses poliitikuid ning nende tegevusi. Nad muudkui joovad õlut, käivad pidudel ja siis, kui aega üle jääb, teevad vahetevahel tööd ka. Ning alati on neil midagi hädaks. Küll on häda, et saadikutel on liiga suur palk (neli eesti keskmist), lausa nii palju, et ei suuda äragi kulutada. Seetõttu tahetakse kohe Eesti keskmist palka alla lasta. Ning mõne aja möödudes on neil probleemiks, et Euroopas läheb kõik nii kalliks, kuidas seal üldse hakkama saada, äkki peaks hoopis Venemaa külje alla hoidma, sealt saab ju kõik odavalt kätte. Ega sinna Euroopasse nii väga minna ei tahetagi, kardetakse, et tulevad uued kombed külge. Edgar põeb sellepärast, et Euroopast tuleb nii palju uut peale, et kõik eestimaine ununeb. Aga seda ei või lasta sündida! Eriti uhke on ta kama pärast, mida ta Viljale sisse söödab, nii et teisel paha hakkab.
Huvitav on see, et kõik saavad omavaheal väga hästi läbi ning on peaaegu nagu ühtne pere. On vanemad ja targemad mehed ning noored poliitikud ehk äraostmatud. Äraostmatud on selles raamatus nagu omaette klass. Nii kui nemad mängu tulevad, on alati huvitav. Nad on väga lapselikud, lausa nagu alaealised. Nad ei julge eriti midagi ise ette võtta ning on kogu aeg kambakesi teiste noortega koos, et lollusi teha. Nagu näiteks laseb Ken-Marti Vaher Villu Reiljanil endale volbriööks lauaviina osta, järgmisel päeval on ise näost kahvatu ja valge. Tegelikult on siin kõiki tegelasi hästi lapsikult kirjeldatud. Kõik oleks nagu noored. Muudkui tahavad midagi lahedat ette võtta ja ei põe selle pärast, et midagi kehvasti välja kukub. Muidugi see on huvitav. See teeb kogu raamatu palju noortepärasemaks.
Omamoodi räägib raamat kogu eesti rahvast. Siin juuakse palju ja ei olda millegagi rahul ning keegi ei viitsi selle vastu midagi ette võtta. Kevad on pähe hakanud ja kõik lülitavad end varakult suverežiimile. Targemad ronivad välismaale tööle, et head palka saada.
Kivirähk näib olevat selle teose kirjutanud noorematele lugejatele. Kuid mitte ainult, väga hästi sobib see natukene eakamatelegi. Raamat on neile, kes vahelduseks või puhkuseks soovivad end lõbustada jantlike lugudega. Iseenesest on seda raamatut mõnus alati kaasas kanda ja kui tuleb hetk, mil aega üle jääb, siis võibki lugeda. Näiteks leiab sealt sellise koomilise seiga:
Savisaar laskub trepist alla. Seal avaneb tema silmadele hirmus pilt - Vilja istub, pluus eest lahti nööbitud ja õlad paljad, kuna televiisorist tuntud onu Raivo temast pilti joonistab. Edgar vihastab, samal ajal katab Vilja end välkkiirelt kinni ning hakkab talle Raivot tutvustama. Aga vihast linnapead ei peata miski. Hetke pärast jookseb Raivo tuhatnelja mäest üles Toompea lossi poole, samal ajal kui Savisaar teda maha kukkunud viltpliiatsitega pillub.
Elmo Libek
Tartu Tamme Gümnaasium
10.b klass
õpetaja Piibe Leiger